Kes ma olen, nagu värelev virvendus!? Ma näen asju, kuid ma ei topi oma nina teiste asjadesse. Ma olen kohal, kuid kaugel eemal. Ma olen siin, kuid liigun pidevalt ringi. Olen virvendus ajas, kel pole kingi. Kõik tõuseb ja langeb ning suurim viga, minu poolt on see kui oleksin kange. Ma olen tühjus, kuid samas täielikult täidetud. Kui käin ringi, näen, et minu mõistus on käideldud. Ma tunnen tunnete mängu, mis jätab mu teadlikkuse kängu. Mõistan ja lasen sel olla, sest tean, et see on ajutine, nagu me kõik, mis on igavene. Ma ei oska öelda, mis on see tunne, ma oskan vaid tunda ja olla. Kas see ongi suurim kunst, olla?! Ma olen võimeline looma, sest mul on see võime. Ma ei rangestu ega kangestu, vaid voolan, nagu vesi. Minus on olemas kõik, et luua. Iga hetk, olenemata selle pikkusest, mida peame ajaks. Ma tunnen seotust ja täielikku vabadust. Ma tunnen rahu ja armastust, sest ma olen, rahu ja armastus. Ma annan tuge, lihtsalt selleks, et igaüks saaks anda. Ma olen puutumata ja puhas, ma olen kese. Iseenese kese. Ma õnnistan kõiki. Kas mul on selleks õigus? Seda ma ei tea, kuid mul on selleks võime ja ma kasutan seda.
Jagan Sinuga selle luuletuse tekke lugu. Alates 2008 aasta lõpust kuni 2015 aastani, olin ca 7 aastat tegelenud eneseharimisega. Lugenud lihtsamaid psühholoogia raamatuid ning lisaks uurinud sügavamaid vaimseid teadmisi kuni erinevate religioosete ja pühatekstideni välja. Sellel päeval 5.04.2025 lugesin erinevaid teadmisi Smaragd tahvlite kohta, mis kategoriseeruvad esoteeriliste teadmiste hulka. See kõik tundus uudne ja põnev ning neid tekste uurides tundsin end inspireerituna.
Olin sellel nädalavahetusel just maal käinud ning linna tagasi jõudnuna, trollis number 6 (endine trolliliin Tallinna kesklinna ja Haabersti linnaosa vahel) tabaski mind see puudutus, mis väljendus lõpuks ülal välja kirjutatud luuletusena. Siin on kõik sõnad originaalid ehk nii nagu nad mulle ilmnesid. Midagi ei ole muudetud, lisatud ega ära võetud. Võibolla oled ka ise kogenud seda, et inspiratsiooni hetkel Sa justkui ei olegi tegija vaid Sulle antakse vastav teadmine. Nii ka siin, kus tunnen, et ma olin pigem selle luuletuse kinni püüdja ja kirja panija, kui selle autor.
Arvatavasti küsimust “Kes ma olen?” ok kasvõi kordki oma elu jooksul, küsinud enda käest iga inimene. Ka vastused, mis tulevad võivad olla seinast seina, alates enda ametite ja rollide nimetamisest ning lõpetades puhta teadvelolu ja vaikuse kogemusega. Igal juhul loodan, et see luuletus puudutab ka Sind 🙂