Hoolivus ei ole kartuse kasutus,
hoolivus ei ole meeldivuse kasutus.
Hoolivus on armatuse kasutus,
hoolivus on teadlikkuse kasutus.
Hoolivus on kuulamine,
hoolivus on kuuldu mõistmine.
Hoolivus on julgus öelda, et eksisin,
hoolivus on ema jõud ja vägi.
Hoolivus on teiste vajaduste täitmine,
sealjuures ennast unustamata.
Hoolivus ei ole teiste käsutamine,
hoolivus on teiste üles tõstmine.
Hoolivus on armastuse kasutamine,
nii enda kui teiste suunas.
Hoolivus on avardav
ja võimaluste loomine.
Hoolivus ei ole konkureerimine,
ega teiste saboteerimine.
Hoolivus on armastuse väljendamine
ja selle kinkimine teistele.
Hoolivus on inimese sisemine kvaliteet,
mitte exceli spreadshiidil esimene prioriteet.
Hoolivus on teadlik tegevus,
nii enese kui kogu loodu suunas.
Hoolivusest ei saa mõelda
ega kujutada ette.
Hoolivus on justkui
hüppamine tundmatusse vette.
Hoolivus näitab küpsust,
selle osaline kogemine, püüdlust.
Hoolivuse puudumine näitab küünilisust,
mille seeme asub kartuses.
Hoolivus on olemas koguaeg,
ta loodi koos kogu looduga.
Hoolivuse pidevaks kogemiseks,
kõigest tuleb sul loobuda.
Luuletuse lugu
See oli 7. juulil 2019. aastal, kui antud luuletus mind puudutas. Mäletan, et sellel päeval oli tegu ilusa päikselise suvepäevaga, aga kahjuks ei mäleta ma enam täpselt, mis mind viis Kopli, Pelgulinna ja Kalamaja piiril olevasse restorani. Otsustasin seal lõunat süüa. Sisse astudes oli selle koha vaib rahulik ja toit tundus hea. Samas tundsin, et siin on veel midagi õhus.
Olles lõuna ära söönud, ei saanud ma millegipärast minema tormata, vaid jäin mingiks ajaks kohapeale patseerima. Siit hakkaski lõngakera hargnema, sest ühel hetkel märkasin, kuidas ühe teenindaja teenindus erineb märgatavalt teiste omadest. Mulle pakkus see huvi. Vaatasin, kuidas ta kliente vastu võttis – siia oli peidetud see miski, millest kohe aru ei saanud. Jälgisin, kuidas ta teenindab – see oli tavapärasest täpsem, lugupidavam, otsekohene ja samas oli seal ikkagi midagi veel, see miski. Ühel hetkel muutus see miski mulle arusaadavaks. See oli hoolivus – nii kliendi kui iseenda suunas. Olles seda teadvustanud hakkas luuletus kui lugu end ise rääkima ja nii see luuletus kirja saigi.