Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja kogu su keha on just selleks antud?
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja kogu elu – nii rõõmude kui valudega –
sulle on antud?
Mis siis kui oled armastusest kantud?
Pole viletsust ja vaeva – sest seegi sul on ära antud.
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja kogu maailm – sulle mängimiseks on antud?
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja mitte midagi elus ei ole sulle niisama antud.
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja kogu rahu ning armastus ise ongi sulle antud?
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja mitte midagi siin ilmas ei ole sulle niisama antud?
Mis siis kui oled armastusest kantud,
ja nii olekski – sinu südames armastus,
mis nüüd teistele on sinu poolt antud?
Luuletuse lugu
Vahest ilmestub armastus – ise ja vaikselt meie ellu. Selline tasane hääl ja tunne, mis on kui puhas ja selge, nagu kristallselge vesi. Ilmselgelt voolab vesi jõgedes erinevate kiirustega ning on puhtam ja vahest sogasem kuid sama ka elus. Mõni periood elus on selgem, teame sihti kuhu liikuda ja mida teha. Teinekord aga on arusaamatused, justkui paigalseis ja kohapeal tammumine – siiski hiljem tagasi vaadates on see periood elus vajalik olnud.
Armastus ja isegi tingimusteta – peetakse seda puhtaimaks – kannab meid edasi hoopis teises rütmis, kui see on tingimustega armastuse puhul. Vahel mõtiskledes, et kui vaadates tänapäeval maailmas toimuvat tekib küll küsimus, et miks seda valu ja kannatust vaja – vägivalda ja sõdu, sõnelust lähedastega ja torkamist neile, kes meile ei meeldi. Mis oleks see rohi või ravim, mis kustutaks selle valu nälja? Ehk selle tõttu tingimusteta armastust nii puhtaks ja pühaks peetaksegi?
Nii ilmnesidki selle mõtiskluse peale need luule read selge tähistaeva õhtul 20.10.2024. Ehk annab see kuidagi ka sulle mõtisklemise ainet ja olla julgem kasutades elus rohkem armastust. Mitte ainult teiste suunas vaid just iseenese suunas. Olla hellem enda vastu, kasutades armastust ja hoolt ning usaldada. Vahest ehk seda ongi vaja proovida, et enesest hakata hoolima?